Mrt blog

Kuna eelmisest sukeldumisest jäi veel parasjagu õhku järele, käisin järgmisel päeval veel korra sadamas sukeldumas. Seekord läksin vette natukene enne kella 13-t ja päike oli peaaegu oma kõrgpunktis. Nii head nähtavust ei ole mina ilmselt varem Eesti meres näinud. Üle 10meetri oli vabalt. Päike sillerdas põhjas ja üldse oli väga ilus. Vahepeal ma lihtsalt kükitasin põhjas ja vahtisin ringi ja nautisin vaadet. Kohtasin veel ühte raudkiiska ja kivikeste vahel nägin väikest lestapojukest ka.

Imekaunis ma ütlen…

Täna käisin Varese sadamas sukeldumas. Läksime Saaremaale ja teise asjana läksin sukelduma (esimese asjana panime sauna sooja). No ja oli elu lahe sukeldumine… Plaan oli ujuda mõnisada meetrit otse põhja poole ja vaadata, kui sügavaks seal läheb. Ja muidugi kas seal midagi huvitavat peaks leiduma. Teine idee oli, et ehk õnnestub leida mõni lestakala, keda pildistada.

Vette läksin kell 18.45 ja päike oli alles kenasti taevas - nagu latern. Panin enadale reeliga ühe aknapesuvedeliku kanistri poiks külge - et Ülle kaldalt näeks, kus ma olen ja muretsema ei hakkaks. Sumasin kaldast mingi paarkümmend meetrit kaldast eemale ja läksin põhja . Nähtavus oli, pakun, oma 6 meetrit. Panin siis otse edasi. Mingi aja pärast lõppes taimestik ja kivklibu ära ja tuli ilus puhas liivapõhi. Sügavus oli 3,7m. Kusjuures praegu on meri vähemalt meetri jagu madalam, kui muidu. Minu arust. Vaatasin, et seal pole suurt midagi vaadata ja otsustasin tagasi suunduda ja kai ümber kolistada natuke. Käisin veel korra pinnal, et vaadata, kaugel ma omadega olen. Tagasi alla minnes, vaatan, et mingi tume junn on põhjas. Tuli välja, et see on minu snorkli huulik… Kuidagimoodi oli see küljest ära pudenenud. Panin selle kenasti tagasi ja hakkasin siis tagasi ujuma. Siis, täisesti kogemata, nägin liivapõhjal lesta… 

Pildistasin natuke seda ja läksin edasi. Siis nägin teist lesta. Ja esimest korda sain lesta palja käega kinni püütud. (No OK, kinnas oli ka tegelt käes.) Varem olen ma seda üritanud nii umbes kümme korda, aga kunagi pole õnnestunud. Lasin selle kenasti minema pärast.

Järgmisena nägin raudkiiska.

Neid nägin pärast ka veel paaril korral.

Siis oli kammelja kord.

Ja siis veel mingi mehike, kes mulle krvetti meenutab. See on lahe mehike. Esiteks on ta liivapõhjaga väga sarnase mustriga. Ja peale selle veel jube osav maskeeruja . Maandub põhja, natuke siputab ja juba ongi kadunud. Ainult tundlad jäävad liivast välja. Filmisin seda trikki ka natuke.

Sukeldumine kestis kokku 49 minutit. Ainuke jama asja juures oli see, et mingil põhjusel ei laadinud ma enne fotokal akut täis. See sai kogu aeg tühjaks ja iga natukese aja tagant pidin seda uuesti sisse lülitama. Muid 7mm kolme sõrmega kinnastega on jube kehva fotokal neid pisikesi nuppe vajutada, millega programme valida ja nii… Kasutasin lõpuks selleks reeli nurka.

Ühesõnaga. Ma arvan, et Varese sadam oleks hea koht tutvustava sukeldumise tegemiseks. Seal on, mida vaadata ja nautida. Taimestikku, kivistikku , kalastikku, igast kola, mingi paadivrakk isegi… Tavaliselt on üsna hea nähtavus ka. Piisavalt madal ka - saab kaua ringi tuuritada. Arvan, et see koht võluks ka neid, kes muidu Eestis sukeldumisest midagi ei arva . 

Eile käisime Äntu sinijärves tüüpidele navigeerimist ja öösukeldumist tegemas. See on ikka populaarne koht, sest kui kohale jõudsime, oli seal ees juba 6-7 autot ja hunnik sukeldujaid.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest et Äntus on öösel ikka väga palju kalu näha…

Seekord sai mõned neist ka fotokasse püütud:

Ja koju jõudsin kell 3.30 hommikul…

Öösukeldumine Varese sadamas…

22. juuli õhtul ootasime päikeseloojangut et saaks teha ära selle öösukeldumise, mida ma olin juba ammu plaaninud.

Kui päike oli kadunud, ootasime veel tunnikese, et oleks ikka korralikult pime.

Panin kola selga ja vette. Öösel näeb asju, mida päeval ei pruugi näha. Nägin ühte emakala, keda ma pole peale ühte kevadist korda enam Varese sadamas näinud. Ja palju krevettide moodi elukaid nägin ka.

(pole küll suurem asi pilt, aga mingi ettekujutuse annab)

Täpselt krevetid… Pärast küll üritati mulle selgeks teha et need oli merikilgid vms. Aga no kuulge. Mina nägin ju krevette.

Nii. Tegin just natuke uurimistööd. Ilmselt on eluka nimi Läänemere krevett ehk siis keerulisemalt öeldes Palaemon adspersus. Mitte merikilk. Merikilki olen ma ka näinud. Ja see on hoopis teistsugune.

Vot nii.

Et siis tulin veest välja, panin kola kokku, soovisin Üllele palju õnne sünnipäevaks ja läksime koju magama…

Ehk keda on õnnestunud oma silmaga vee all näha…  Eestis.

1. lest

2. vähk

3. ahven

4. haug

5. lõhe

6. raudkiisk

7. ogalik

8. kiisk (arvan et oli kiisk :P)

9. emakala

mmmm

rohkem hetkel ei meenu

10. särg

11. suur ja kohutav meremadu alias pirakas angerjas

12. läänemere krevett

13. merikilk