Pühapäeval sain siis tükikese divemasteri leiba maitsta.
Ull pidi Ivariga saaremaal panga pangal mingile pundile pühapäeval introt tegema ja kutsus mind ka sinna kaasa – et äkki oleks võimalik kuidagi kasulik olla vms.
Kuna mul oli päev alanud suure seljavaluga, mis oli ilmselt tuuletõmbuse tagajärg, siis ma ei olnud alguses väga optimistlik enda kasulikkuse võimalikkuses. Aga määrisime selja hommikul spordikreemiga kokku, mida sai ilmselgelt liiga palju, ja kobisime ikkagi igaks juhuks Pangale.
Kuna spordikreem selja peal hakkas juba kärssama ja ilm ka väga ilus oli, tekkis ikka suur tahtmine vette ka minna. Kui pea ei jaga, jagavad jalad ütleb rahvatarkus – niisiis saigi käidud suvilas kalipso järgi.
Intro tegemise kohaks oli valitud Panga pangal koht, kus Sebak oma sukeldumiskeskuse püsti on pannud ja ka paadid vette lasknud. Kuna meri läks seal ka aeglaselt madalaks nagu meres ikka ja sobivas sügavuses oli suur ja lame kivilahmakas – sai tehtud plaan varustus sinna kivi peale tassida ja introeerijatele kivi juures varustus selga ja pärast sukeldumist seljast maha ajada. Niisis käisin kohapeal asja uurimas – oli sobilik koht küll – ja tassisin siis 4 komplekti varustust sinna kivi peale.
Edasi jäi minu ülesandeks kivi peal ilus olla, varustust kätte anda ja vastu võtta. Lisaks pisteti mu kätte videokaamera, mida pidin opereerima.
Niisiis – rahvale varustus kätte, endale lestad jalga, mask ette, kaamera kätte ja rahvale järgi filmima. Natuke filmimist, kivile tagasi, endal lestad ja mask ära, rahvalt asjad kivi peale ja järgmise pundiga sama trall otsast peale. Kuna snorgeldades on ikka suht kehva filmida sai ka endale korra akvalang selga pandud ja natuke vee all oldud. Igatahes. Kui asi hakkas läbi saama ja asjad kaldale ka toimetatud, oli keel ikka parasjagu vestil. Hea et seljas oli märg ülikond – kuivaga oleks ilmselt kuumarabandus saanud…
Lõpetuseks: ilm oli ilus, nähtavus üle rummu keskmise ja esimese sellise tööotsa kohta arvan et sain suht korralikult hakkama.
P.S. Naljakas oli see et kogu selle sebimise ja vees oldud aja ei andnud selg ennast üldse tunda.
P.S.S. Vee all nägin esimest korda kammeljat ja veel mingit naljakat töntsakat kala, kelle ka filmile ehk sain. Kala nimetust ei ole veel tuvastanud, kuna pole filmi näinud ja mälu järgi ei oska õiget raamatust valida 🙂
P.S.S.S 🙂 Panen siia veel ühe laheda pildi, mille kivi juures tegin:
ootot, sulle leiba ei antud ju… vabatahtlikud DM-id elavad teadagi õhust ja armastusest. Õhk tuleb balloonist ja armastus… eeeee … äh… tuleb veest.
mrt sai moosipiruka 🙂
aktuaalselt isegi mitu tükki 😛