Jaaninädalal olime saaremaal. Algul oli plaan minna ulliga ühte vrakki Triigis kaardistama, aga kuna meri lainetas enamuse ajast, siis see mõte jäi katki… Jaanilaupäeval oli päeva esimesel poolel kehva ilm nagu ikka jaanilaupäeviti tavaks on saanud. Lõuna paiku otsustasime ulliga et mis siin niisama ikka mölutada, et läheks ikkagi sukelduma kuhugi. Kuna Pangal on nüüd mingi Sebaki rakuke, mõtlesime et uuriks asja – mida neil seal meile pakkuda on. Pakuti paadisukeldumist Panga pangale. Muide, Sebaki saaremaa kontakti ja nende pakutavat saaremaal on veebist ikka väga raske leida 🙁
OK – kobisime siis kohale, balloonid täis ja paati. Eks see vend seal Pangal oli vist vähe üllatunud ka et mis mehed need sellised on – jaanilaupäev, ilm on suht kehva ja tahavad veel sukelduma ka minna. Aga kohale meid ta viis. Paadist vette saamine oli minu jaoks kuidagi ebameeldiv teema seekord. Ei anna ennast korralikult kõverasse sellises väikeses paadis ja ei saa lestasid hästi jalga. Peab selles suhtes midagi ette võtma. Kõht on vist natuke liiga suur sellise akrobaatika jaoks. Vette minnes tuli muidugi tavapäraselt maski rihm üle pea jälle. Aga noh, see on juba harjumuseks saanud. Paadimehega sai kokku lepitud et 50 mintsa pärast oleme tagasi. Panime siis minema. Pank oli päris kena. Astangud ja puha. Läksime kuni 13 meetri sügavuseni, siis hakkas kruusapõhi ja astangud lõppesid ära. Üritasin kätega lestasid püüda, aga nagu ull ütles – jäin iga kord teiseks :). Lestasid ma muidugi ise ühtegi ei näinud. Ikka pidi paariline need mulle ette näitama. Pärast tegime vee all mingisuguseid saltosid ja harjutusi, mille kohta pärast sain teada et need olid langevarjuharjutused vms. Põnev igatahes. Kui hakkasime üles tulema, siis kuskil 5 meetri sügavusel kattis põhja taimestik, nii et põhja ennast eriti ei paistnud. Kuna meri lainetas ikka veel, siis taimestik liikus ka päris usinasti. Natuke aega seal sebisime ja siis oli juba tunne et kauaks sinna jääda ei taha eriti. Panime üles. Välja jõudsime paadist miski 10m kaugusel. Tegijad ikka. Paati ja minema. Päike oli vahepeal välja tulnud. Meri ikka lainetas. Pärast oli tükk aega natuke merehaiguse tunnet sees. Aga sukeldumine ise oli kihvt.
Järgmine päev käisime ulliga Varse sadamas sügavamat kohta otsimas, kus saaks mingeid avavee tunde teha OWD õpilastele. Võtsime sügavusmõõtja kaasa, panime kalipsod selga, maskid ette, lestad jalga ja vette. Akvalangid jätsime seekord maa peale. Kuna lainetas päris korralikult, siis oli vees suht huvitav. Nähtavus oli enam vähem täpselt 0. Lainetuse tõttu ei saanud päris korralikult sügavust ka mõõta ja ega seal vist eriti mingit sügavamat kohta ei olnud ka. Üldiselt oli see üritus meil luhta minemisele määratud. Pärast nautisime mingi vana kai jupi peal looduse jõudu – ehk siis olime mingi betoonplaadi peal, millest laine üle lõi ja lasime lainetel ennast loksutada.
Mõni päev hiljem käisime kmriga lainetes väikese kummipaadiga hullamas. Panime jälle kalipsod selga, paat kaasa ja vette. Meri lainetas juba tavapäraseks saanud rütmis. Tegime siis nii, et kmr oli paadis, paadi ninas oli mingi nöör, millest mina kinni hoidsin ja paati ninapidi lainetesse juhtisin. Lõbu oli laialt kuni see nöör koos korraliku tükiga paadist ära tuli. Paat vajus sisinal kokku ja läks kummuli. Kmr paadis. Ja siis paadi all. Ujus kenast välja sealt aga väikese ehmatuse osaliseks saime mõlemad. Natuke veel hüppasime lainetes ja lasime ennast loksutada, aga paadiga oli ikka lõbusam.
Enne saaremaalt ära tulekut käisime veel kmriga ühel ilusamal ilmal Varese sadamas sukeldumas ka. Kmr oli esimest korda meres oma varusutsega, mitte ei rippunud minu varuregu otsas nagu eelmised korrad. Sai hakkama küll. Nähtavus oli u 3 meetrit – peale mitmeid päevi kestnud lainetamist minu arust päris OK. Tegime sadama ümber väikese tiiru, vaatasime vana paadivrakki ja ogalikeparvi.
Midagi erilist seekord ei juhtunudki :). Välja tulime kai sadamapoolsest küljest. Nagu selgus, oli seal väga pehme mudapõhi. Ei olnud väga hea mõte sellest kohast välja tulle. Aga välja me ikkagi saime ja sukeldumisega jäime rahule.
Kokkuvõtteks siis – nädala jooksul käisime vees 4 korda, mis tagantjärgi tundub suht palju olevat, aga kohapeal olles ei olnud väga rahul sellise graafikuga. Meri ei teinud ka asja väga lihtsamaks ja lainetas enamikel päevadel. Loodame et teinekord on ta meiega sõbralikum :).