Lapsepõlvetrauma

Mulle on lapsepõlves õpetatud et leiba ei tohi panna tagurpidi. Siis pidavat nälg majja tulema. See on mul niimoodi kinnistunud, et ma ei saa kunagi vaadata, kui keegi leiva või saia tagurpidi asetab. Vahest ma isegi poes keeran leibu ja saiu riiulis õigeks. Ülle norib mind alati sellepärast et ma olen nagu Monk. Isegi kui šokolaadi paberist lahti pakin, vaatan et seda lahti tehes jääb see tagurpidi. Tavaliselt keeran siis šokolaadi ka tagasi õigeks…

4 Responses to “Lapsepõlvetrauma”

  1. Maire says:

    Nüüd siis teada, miks Karmani pood veel pankrotti läinud ei ole – Martti on kõik õigeks keeranud:)
    Aga kui tõsiselt rääkida, siis mul täpselt sama asi – ei või vaadata kui keegi leiva-saia tagurpidi paneb. Aga poes pole ma leibu käänamas käinud, vist pole minus nii palju heatahtlikkust, et teistegi rahakotte tühjenemisest päästa.
    Mul on üks kiiks veel – vetsupoti kaas ei tohi kunagi lahti jääda, siis jooksvat ka raha majast välja (Feng Shui). Jõledalt käib närvidele kui mõni külaline järjepidevalt potikaant üles jätab, justkui tahaks mulle halba või nii:)))

  2. Malle says:

    teg keeran mina ka sokolaadi õiget pidi-siis lihtsalt ilusam ju ka 😉

  3. mrt says:

    No ja ei tea kust mul selline kiiks pärit on siis?

  4. Malle says:

    pole sellel kiiksul ju häda midagi ja nagunii pole kiiksuta mitte keegi 😉

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.