Ükskord oli Ullil mingeid kaablitange vaja. Kuna ta ise oli Tallinnas ja mina pidin Raplast ära minema ja omavahel me kokku ei saanud, pidin ma need tangid kuhugi jätma. Jätsin siis need tangid ühte bensiinijaama ja seletasin neile et mingi pikk tüüp tuleb neid küsima ja et andke need tema kätte siis.
Siis helistasin Ullile ja ütlesin et need tangid on seal ja seal ja et need kätte saada, on vaja parooli ja selleks on “tavott”.
No ja siis oli minul igatahes nalja kui palju terve päev, kui ma kujutlesin et Ull läheb bensukasse ja ütleb midagi sellist “Tere, minule peaks siin ühed tangid olema ja parool on “tavott””. Et kuidas siis müüjad lolli näoga vaatavad ja mõtlevad et mis värk on.
Kahjuks Ull parooli ei öelnud neile, aga mina olin enda lõbusa tuju läbi kujutlusvõime juba kätte saanud…