et mis krdi ühiskond see selline on, kus tuleb metsa alla riputada silt: “Prügi mahapanek keelatud”?
Archive for September 7th, 2008
Üks kaua peas loksunud mõte
Sunday, September 7th, 2008Lihtsalt mõte
Sunday, September 7th, 2008Tean, et mitmetel on olnud plaan Rummu karjääri põhja mingi platvorm või asi ehitada. Et oleks hea seal peal õpilastega harjutusi teha. Kartmata, et põhjast väga palju soga üles keerutatakse. Ja et oleks sile ja ühtlane tasapind. Nagu basseinis. Tuleb see asi ikka millalgi ette võtta ja ära teha.
Sukeldumisblog…
Sunday, September 7th, 2008Kunagi sai kirjutatud et see blog on mõeldud põhiliselt sukeldumispäevikuna. Kui nüüd asja vaatama hakata, siis ei ole viimasel ajal nagu väga sukeldumisest kirjutanud.
See tuleb sellest et enamus sukeldumisi on seotud koolituste ja tööga. Pole neist eriti midagi kirjutada. Või peaks kirjutama iga kord kui toredad ja hakkajad meil õpilased on ja kui kenasti nad kõigega hakkama saavad. Tegelikult ju enam-vähem nii ongi ju olnud ja ekstreemsusi ei ole siiani kohanud. Aga ma kardan et see blog muutuks sellisel juhul peagi väga igavaks.
Nii et tuleb oodata eredamaid elamusi, et oleks kirjutada midagi huvitavat.
Seniks muusikat…
Pikad juhtmed vol 2
Sunday, September 7th, 2008Küsisin Saaremaal puhkuse ajal meil külas olnud tibi käest et millal tal sünnipäev on.
Tema vastas: “Detsembris.” “Üksteist, kaksteist”.
Mina olin siis väga imestunud et ei suuda nagu otsustada, et kas üheteistkümnendal või kaheteistkümnendal või?
Siis tuli aga välja, et ta mõtles 11.12.
Niimoodi võib endast väga lolli mulje jätta…
Ennast muidugi mõtlesin.
Pikad juhtmed
Sunday, September 7th, 2008Kord palju aastaid kuulsin järgmist anekdooti:
Läheb naisterahvas mööda teed.
Vastu tuleb meesterahvas ja küsib: “No kuhu need ilusad jalakesed lähevad ka?”
Naisterahvas siis vastab: “Koju, kui midagi vahele ei tule…”
Ei arvanud, et see anekdoot väga naljakas oleks.
Kui siis paar aastat tagasi sain äkki poindile pihta…
Vot sellised juhtmed siis.
Söögimõtteid
Sunday, September 7th, 2008Täna korjasime yrtiga ploome moosi jaoks ja pärast neid lõikudes arenesid mu peas toidu suhtes mõningad mõttelõngad. Meenus mulle lapsepõlv :).
Kui kodus hakati maasikamoosi tegema, pandi maasikad suhkruga potti. Kui suhkur oli ära sulanud, siis oli jube mõnus sealt seest maasikaid nokkida. Nii mõnegi moosipurgi jagu sai neid maasikaid sealt ära nihverdada.
Kui oli tulemas kellegi sünnipäev, siis tavaliselt küpsetas ema Napooleoni kooki. Ehk napakat. Sellega oli jälle nii et kui jäi üle keedukreemi ja neid küpsetatud taigna ribakesi, mida koogi peale pudistatakse, siis oli väga mõnus nende ribakestega potist sooja keedukreemi õngitseda ja siis muidugi ära süüa. Nämm. Paar kuud tagasi oli suur rõõm minu õuel, kui ema mulle ootamatult töö juurde keedukreemi tõi. Mmmmm…
Kui isa vanasti šašlõkki tegi ja liha marinaadi seisma pani, käisin ämbri seest toorest marineeritud liha nokkimas. Ei olnud siis mingeid keeritsusse ega salmonelloose…
Värskelt suitsuahjust võetud liha ajab siiani suu vesiseks. Sellele lähedase maitseelamuse sain yrti sünnipäeval Saaremaal, kui naabrisakslased oma vägeva ahjuga meie õuele saabusid. Lähima paari aasta jooksul kerkib kindlasti meie suvilasse oma suitsuahi või siis ostame vähemalt samasuguse ahju nagu sakslastel on.
Kõige vägevam söögipidu minu elus on olnud vanaema-vanaisa kuldpulm Kummas. Siis oli ikka nii, et külanaised käisid juba mitu päeva enne pidu sööke vaaritamas. Verivorstid ootasid silmapesukaussides, keldririiulid olid tarretisekausse täis. Kisselli keedeti 40liitristes pottides ja vahukoort vahustati ämbris. Liha ja sülti oli nii, et me käisime veel mitu päeva pärast pidu seal söömas. Kui pidu algas, lasti suurel hulgal šampusepudelitel korgid lendu ja meie koos tädipoegadega jooksime mööd aeda ringi, otsisime korke ja toppisime need siis sõrmede otsa. Külalisi oli kutsutud umbes miljon…
Ehh. Mulle ikka hirmsasti meeldib süüa. Ja eks see on ka näha :D.
P.S. Ja mulle meeldib süüa rosinasaia suitsuvorstiga.