Ükspäev nägin Discovery kanali pealt telekas, kuidas kuskil Alaskal mingit autot jää alt välja õngitseti. Ja hull sukeldumise isu tuli peale. Rääkisin siis Ulli pehmeks ja panime ükspäev asjad kokku, et läheme sukelduma üle pika aja. Plaan oli minna Maidla veehoidlasse. Võtsime veel pundi kutte kaasa, kes pidid aitama köit hoida ja auku teha jne. Läksime Maidlasse. Valisime jää peal sellise koha, kus väga autojälgi ei olnud ja hakkasime auku tegema. Saime augu kahest küljest juba läbi saetud (jää oli muide nii paks, et saeleht ulatus vaevalt läbi jää), kui tuli mingi kohalik onu traktroiga vaatama, et mis poisid teete – siin tuleb homme jäärajasõit autodega. Ehhh… No me siis rohkem ei saaginud. Panime asjad kokku ja kuhu mujale kui Rummu.
Rummus oli muidugi jää sisse õigele kohale auk tehtud juba. See oli küll uuesti kinni külmunud, aga jää paksus selle koha peal oli ainult u10cm. No hakkasime siis auku sisse tegema. Ühe külje saime saetud, kui saag hakkas streikima. No täitsa lõpp. Vaat et ei saagi jää alla. Võtsin siis ühe tillukese kirve, mis meil kogemata kaasas oli ja hakkasin sellega jääd taguma. Tagusin nii, et veri ninast väljas. Lõpuks saime ka sae korra veel käima ja sellega augu lõpuni valmis saetud. Tirisime jäätüki august välja ja poisid organiseerisid selle sinnasamasse serva peale püsti.
Nonii. Selleks ajaks oli juba pime ka. Hea, et lambid kaasas olid 🙂 . Ajasime asjad siis selga ja hakkasime auku ronima. Mina sain kenasti auku, kui Ullil maskilamp ära kustus. No tühja sest. Ronis Ull ka auku ja panime alla. Ma ei saanud veel õieti kõrvugi tasakaalustama hakata, kui olin juba ekskavaatori peal. Ull jõudis ka kohale ja näitab, et läheme üles tagasi, et probleem on. Panime siis üles tagasi. Tal regu voolab. Tere talv. Kuna ikka kohale tuldud ja nii palju vaeva nähtud, siis otsustasime, et Ull molutab augus ja hoiab nööri ja mina käin teen all ikka paar tiiru ära. Läksin siis tagasi alla. Nähtavus oli ikka väga hea. Mingi 6-7m pakuks. Ülevalt olla ekskavaatorit näha olnud ja alt vaadates paistis auk ka kenasti kätte. Vette pandud vilkurist rääkimata.
Tegin ekskavaatorile rahulikult 3 tiiru peale erinevatel sügavustel. Keegi oli ekskavaatori külje pealt plekke lahti tirinud – nii et ekskavaatori parem külg oli täitsa õieli nüüd. Lõpuks läksin üles ja keerasin ennast pea alaspidi ja üritasin siis – jalad üleval vastu jääd – kõndida. Pole see mul veel varem välja tulnud. Ei tahtnud ka seekord alguses eriti õnnestuda. Lasin ikka muudkui õhku jalgadesse juurde, kuni ühel hetkel avastasin – ohoo… Toimib. Tipsisin siis vaikselt augu poole pea all ja jalad üleval. Jõudsin augu servani ja pistsin lesta otsa august välja ja lehvitasin sellega seal natuke. Nägin kuidas keegi tahtis sellest kinni haarata ja tõmbasin jala tagasi 🙂 . Kobisin siis välja lõpuks ja panime asjad kokku ja minema. Kokku olin vee all miski 10minutit, aga minu jaoks tasus see rabelemine selle nimel ikkagi ära 🙂 .
Mõnus on see, kui on kaasas rahvast, kes aitab asju organiseerida, tassida ja lihtsalt kasvõi tõmbab sulle kuivade kätega mütsigi pähe, kui endal alles märjad kindad käes. Igatahes abi oli neist kõvasti.
Peaks varsti uuesti minema 😀 .