Oli võimalus teha natuke vee all tööd. Käisime Aikuga ühes sadamas ujuvpontoonide ankrukettidele 200kg-seid lisaankruid kettide külge paigaldamas. Mõte selles, et kui tuul tõuseb ja hakkab kaid liigutama, et siis ei hakka ketid otse neid 2 tonniseid ankruid sikutama, vaid enne peab kai sikutama põhjast lahti selle 200kg-se ankru. See siis töötab amortisaatorina või nii… Paigaldamine käis nii, et oli üks parv, mille peal kaks meest, need läksid võtsid köie otsa 1 raskuse ja tulid sellega kai äärde. Nüüd võttis siis sukelduja (ehk siis mina või Aiku 🙂 ) sellst ankrut kinni ja hakkas mööda ketti põhja poole minema, vedades endaga kaasa nii ankrut, kui ka parve. Vastavalt kokkulepitud signaalidele, mida anti edasi mööda sedasama köit, mille otsas ankur rippus, lasti ankrut allapoole või siis tõsteti ülespoole. Sügavus oli kaide ümbruses 4-10 meetrit. Esimesel päeval oli ilm ilus – tuult eriti ei olnud ja päike paistis. Olime vaheldumisi Aikuga vees umbes 1h korraga – kuni balloon tühjaks sai – ja siis vahetasime. Alustasime ka madalamast otsast ja töö läks ludinal. Teisel päeval seevastu oli ilm väga kehva – külm, vihma sadas ja tuul tõusis. Esimesed ankrud läksid ludinal, aga siis hakkasime sügavamasse osasse jõudma. Ja see sügavam osa oli ka tuulele kenasti valla. Mida sügavamale selle ankruga lähed, seda raskem on ju seda raskust koos parvega edasi tirida. Eriti, kui see parv on veel tuule käes nagu puri. Lisaks on signaalidest arusaamine üleval raskendatud, kui lained loksutavad asja ja kõik kõigub niikuinii kogu aeg. Ja veel see, et sügavas oli kõvasti pimedam ja vahepeal oli vesi ka väga sogane.
See töö andis mulle natuke aimu sellest, et tuukrid peavad olema ikka heas füüsilises vormis ja peas peab neil ka asjad paigas olema. Juba 10meetri sügavusel, pimedas, käsikaudu tegutsedes, ketid risti-rästi ümberringi, piiratud kogus õhku, külm, lainetus jne, on igasugused mõtted lihtsad tulema. Aga hakkama saime siiski kenasti. Uskumatu, kui palju kulub vee all rabeledes õhku – sügavamas otsas sain vahepeal 1 ballooniga paigaldatud 3 raskust ja kõik. Oli küll 12l balloon, aga ikkagi. Kokku võttis töö aega meil 2 päeva korralikku tööd. Kolmandal päeval olid käe-, selja- ja rinnalihased parasjagu haiged. Aga töö ise oli lahe ja teha seda oli väga kihvt. Iga kell ja iga ilmaga läheks uuesti. 😀