Viimati käisin avavees sukeldumas vist septembris. Jupp aega juba mõtlen, et see viga tuleks kuidagi parandada, aga aeg on kuidagi kadunud käest… Nüüd vahepeal siin külmetas kõvasti ja veekogudel kenasti kaaned peal. Täna siis läksime Rummu ja tegime ühe kaane sisse augu. Jää oli kuskil 20cm paks. Hea oli , et jõudsime varakult kohale, sest jää oli lumest puhas ja väga läbipaistev. Alguses oli ilma kalipsota natuke freaky jää peale minna, sest põhi paistis kuskil 3-4meetri peale kenasti ära nagu õhus oleks kõndinud 🙂 . Sellel ajal, kui me auku jäässe tegime ja asju sättisime, hakkas vaikselt lund sadama. Oleks tunnike hiljem kohale jõudnud, ei oleks seda läbipaistvat jääd eriti nautida saanudki.
Vee alla saime kenasti. Mul muidugi läks mask enne jäässe, kui vee alla jõudsin. Mingi hetk hakkas see piiratud nähtavus pinda käima ja näitasin Ullile, et lasen maski vett täis, et jää ära sulaks. See näitab, et lollakas oled (3 kraadine vesi vastu nägemist ei ole väga mõnus). Ma siis näitasin, et aga ma natukene ainult lasen 🙂 .Keerasin näo alla ja lasin sutsaka vett maski, nii et vesi vastu nägu ei läinudki ja loputasin maski ära. Pilt muutus kohe kõvasti selgemaks. Ull selle peale proovis ka süsteemi ära…
Mõtlesime, et läheme alguses kalda poole, kus on miski 1,5m sügavune astang ja praegu siis jää tõttu selline koopa moodi moodustis, aga köis sai täpselt nii pikk jäetud, et ulatus täpselt astangu servale… Aga polnud hullu. Tiirutasime ringi ja vaatasime u 8m sügavuselt, kuidas jää peal Ader kõhuli uisutas – ka päris lahe vaatepilt. Lõpus muidugi harjutasime jälle jää all kõndimist ja lollitasime niisama. Välja tulime enne, kui külm jõudis hakata. Külm hakkas siis, kui välja tulime. Väljas oli -10 kraadi ja asjad hakkasid kiiresti jäätuma. Mul on kalipsol kummist saapad, mis eriti sooja ei pea ja villased sokid kummikus on natuke vähevõitu. Põhilselt külmetasidki pärast jalad. Peab selles suhtes midagi välja mõtlema.
Lõpus oli eriti mõnus see, et Ader aitas pärast asju seljast võtta ja valas sooja vett külmunud klambritele ja lukkudele. Väga mugav värk.
Pärast istusime Ulli bussis ja jõime teed sõime pirukaid ja piparkooke ja muljetasime. Rohkemat polekski osanud ühest sukeldumisest tahta…
Oot kuidas see vesi vastu nägu ei läinudk? Ujud, vaatad allapoole, kergitad kuskiklt servast maski ja elu on lill?
No sealt nurgast, kus vett sisse lasin ikka natuke läks, aga ülejäänud maskialune osa jäi kuivaks…
Lill jah 🙂