Öösukeldumine Varese sadamas…
22. juuli õhtul ootasime päikeseloojangut et saaks teha ära selle öösukeldumise, mida ma olin juba ammu plaaninud.
Kui päike oli kadunud, ootasime veel tunnikese, et oleks ikka korralikult pime.
Panin kola selga ja vette. Öösel näeb asju, mida päeval ei pruugi näha. Nägin ühte emakala, keda ma pole peale ühte kevadist korda enam Varese sadamas näinud. Ja palju krevettide moodi elukaid nägin ka.
(pole küll suurem asi pilt, aga mingi ettekujutuse annab)
Täpselt krevetid… Pärast küll üritati mulle selgeks teha et need oli merikilgid vms. Aga no kuulge. Mina nägin ju krevette.
Nii. Tegin just natuke uurimistööd. Ilmselt on eluka nimi Läänemere krevett ehk siis keerulisemalt öeldes Palaemon adspersus. Mitte merikilk. Merikilki olen ma ka näinud. Ja see on hoopis teistsugune.
Vot nii.
Et siis tulin veest välja, panin kola kokku, soovisin Üllele palju õnne sünnipäevaks ja läksime koju magama…