Mrt blogi

Iga kord, kui käime surnuaial isa ja vanavanemate haudasid külastamas, meenub surnuaiaga paar naljakat seika. Eriti kui koos õega käime, kes ei lase neid juhtumeid unustada

Esimene nali on see, kuidas ma ükskord üritasin kalmuküünlaid põlema panna. Ilmselt oli see jõulude paiku ja ilm oli kehvavõitu. Mul olid seetõttu kaasa võetud tormitikud. Need aga põlesid nii ägedalt, et kalmuküünalde plastmassist topsikud sulasid poolenisti ära. Ja ega eriti efektiivselt viis küünlaid süüdata see ei olnud.

Teine lugu on selline: Käisime mingil suvepäeval surnuaial hauaplatsi korrastamas. Kastsin siis lillekesi seal hoolega ja õde muudkui itsitab kõrval. Lõpuks suvatses mainida, et pooled lilled, mida kastsin, olid kunstlilled. Vot siis. Nüüd viimati seal käies pani õde siis sellise killu: “Mulle üldiselt kunstlilled ei meeldi, aga mulle meeldib vaadata, kuidas Mrt neid kastab…”.

Üldiselt ei ole mind väga lihtne endast välja viia. Aga kui keegi selle nimel piisavalt palju vaeva näeb, siis ükskord saab minugi karikas täis.
Ikka leidub inimesi, kes on nii õudsalt targad, et neil on alati õigus. Nad on nii enesekindlust täis, et võivad Sulle öelda, kuidas Sa elama pead ja kuidas midagi tegema pead. Samas ise kriitikat ei talu ja naljast aru ei saa.

Kurat, elage oma elu ja hoidke oma arvamused endale!

Eile ostsin matkatarvikute poest uue termose. 2,1l ja maksis 563.- . Ülle praktilise inimesena pidi peaaegu pikali kukkuma. Et sama raha eest oleks mingeid suvalisi termoseid saanud kolm tükki. Aga ma tahtsin seekord osta midagi korralikku. Terasest ja puha. Muud osad ka tundusid sellised kabedamat sorti olevat.

Täna siis saime seda esimest korda kasutada. Hommikul tegi Ülle sinna sisse kohvi. Ja kui õhtul, 11 tundi hiljem, kohv ikka veel joogikõlbulikult soe oli, tunnistas ka lõpuks, et päris hea termos…

Täna käisime Kmriga Tallinnas kinos. Ja väikeseks traditsiooniks on saanud peale filmi vaatamist burksi sööma minna. Viru keskuse Hesburgerisse. Tellisime oma eined ära ja hakkasime sööma. Kui Kmr burgerit sööb, siis on tal muidugi kõik kohad kastet täis. Nii et sellest ühest salvrätikust igatahes ei aidanud kuidagi. Tõusin ja läksin siis juurde tooma. Ja polnud kusagilt tuua. Tavaliselt on iga nurga peal olnud karp, kust saab salvrätikuid võtta. Nüüd ei olnud enam ühtegi järgi. Küsisin siis viimases hädas klienditeenindaja käest ja ta ulatas mulle leti tagant ühe peotäie. Vot nii on lood.

Eile juhtus 2 tähelepanuväärset asja.

1. Läksin Tallinna EFR kursusele ja enne seda oli veitsa vaba aega üle. Läksime siis Ulliga burksi sööma. Koos burksiga sõin ära pool hammast enda ülemisest lõualuust nii, et ise ei saanud alguses arugi. Mõtlesin alguses, et midagi on hamba vahele kinni jäänud, aga tuli välja, et hoopis pool hammast läinud.

2. Tulin siis kuskil kella 11 paiku õhtul kodu poole ja kui olin jõudnud Raplasse Viljandi maanteele, pidas mind kinni politsei. Sõitis taha ja vilgutas vilkureid ja puha. Olin sõitnud asulas 58km/h. Pandi puhuma ja küsiti, et kui palju on max lubatud sõidukiirus asulas. Mina muidugi teadsin vastust, et 50km/h. Aga miks sa siis sõitsid 58ga? Pealegi veel vahetult peale ristmikku? Palju siis veel oleks kiirus olnud, kui oleksime su sirge lõpus kätte saanud? Eeee… mmmm… Ega mul ei olnud midagi mõistliku neile öelda. Olin lihtsalt kurva näoga ja ootasin, et nüüd teevad trahvi ka. Selgitati, et selle eest peaks saama 1,8k trahvi. Õnneks anti dokumendid tagasi ja seekord trahvi ei tehtud. Huh. Muide, väga meeldivad politseinikud olid. Nende kohta pole mul ühtegi paha sõna öelda. No eriti, kui raha ka ei võetud ju 🙂 .

Igatahes. Sellist politseid ma tahtsingi. Et tuletab meelde, kui midagi pahasti tegid. Ja kui midagi väga pahasti või väga tihti ei ole teinud, siis kohe virutama ei kuku 🙂 . No arvake ära, kes nüüd vähemalt mõnda aega kiirust jälgib korralikult…

Raamatuid lugeda mulle meeldib…

Viimasel ajal on olnud ebameeldivalt palju järgnevaid raamatuid, millele ei ole järge veel kirjutatud või ei ole tõlgitud…

Troonide mäng, Eragon, Tumeda torni lood jne.

Kuna Stephen Kingi Tumeda torni lugudega on nii, et tõlgitud on neid 7st raamatust 4, aga lugu ise läks jube põnevaks, siis ostsin viimased kolm osa ingliskeelsed. Ise veel natuke kahtlesin, kas suudan neid sellisel kujul lugeda. Aga no problemo. Saab hakkama küll. 5. osa juba läbi ja 6. käsil. Ei kahetse, et ostsin. Liiatigi olid inglisekeelsed osad 3 korda odavamad, kui eestikeelsed… Ja eks tuleb võõrkeeles lugemine natuke kasuks kah.