Eile tulime kmri ja tema sõbraga Virtsusse, et sealt ilma autota praamile minna ja Ülle pidi meile Kuivastusse autoga vastu tulema. Läksin siis piletikassasse ja küsisin pileteid ühele täiskasvanule ja kahele õpilasele.
Müüja küsib: “Jala lähete või?”
Ma hetke mõtlesin ja ütlesin:”Ei, praamiga ikka.”
Müüja ei olnud ilmselt väga naljatujus ja midagi pobises et jala praami peale või nii.
Igatahes mul oli väga lõbus ja itsitasin veel tükk aega pärast seda…
Mulle on lapsepõlves õpetatud et leiba ei tohi panna tagurpidi. Siis pidavat nälg majja tulema. See on mul niimoodi kinnistunud, et ma ei saa kunagi vaadata, kui keegi leiva või saia tagurpidi asetab. Vahest ma isegi poes keeran leibu ja saiu riiulis õigeks. Ülle norib mind alati sellepärast et ma olen nagu Monk. Isegi kui šokolaadi paberist lahti pakin, vaatan et seda lahti tehes jääb see tagurpidi. Tavaliselt keeran siis šokolaadi ka tagasi õigeks…
Mis siis puhkuse ajal tehtud sai:
Ülle sünnipäev peetud
Kaurile onni natuke ehitatud – päris valmis ei saanud: konstrui on püsti, põrandad ja trepid ka tehtud. Hetkel näeb välja selline.
1. DiverInside OWD kursus lõpule viidud.
Esimesed introd inimestele tehtud ja koos sellega ka DMi DSD Internship täidetud.
Sukeldumas käidud Varese sadamas ja Varese rannas.
Tuukrikogemusi omandatud.
Suvilale kolmes küljes tuulekastid tehtud.
Sauna 2. korrusele osaliselt põrand tehtud.
Kõvasti lebotatud.
Eee…
Puhkus saab homme otsa. Ehk jõuab veel midagi teha 😛
kui hõljud redeli otsas maa ja taeva vahel – ühes käes laud, teises haamer, hambavahed naelu täis – ja siis maandub mingi poolekilone parm mõnel elutähtsal kehaosal (sääremarjal näiteks) ja rebib sealt suurte kihvadega tüki liha. Krt, isegi vanduda ei saa korralikult…
Eile oleks sellisest teguviisist kõvasti kasu olnud. Nimelt unustasin võtmekimbu töö juurde laua peale. Kuna uksel on snepperlukk, siis sain koju minnes kenasti ukse lukku panna. Võtmete puudumist märkasin alles kodus. Koju ka sisse ei saanud ju. Nagu ikka sarnastel puhkudel, oli teine võtmekimp – ehk siis Ülle oma – Üllega koos kenasti Saaremaal. Helistasin kõigepealt Üllele, et kuhu meil varuvõti sai. Ma polnud kindel, kas me selle üldse koju tõime, kui töö juures lukk vahetatud sai. Ülle ka ei olnud… Kuna tuppa ei saanud, kupatasin kmri ka koju. Ta oli õnneks lähedal ja lasi mind kenasti tuppa. Seifis üks selline võti oli mis oli sarnane tööjuure võtmega. Pistsin siis selle taskusse ja kimasin töö juurde. Ja loomulikult oli kontori välisuks ka kenasti lukus. K….i k…t! Tõmbasin siis majaomanikule traati. Õnneks oli ta Raplas ja tuli lasi mind välisuksest sisse. Vähemalt oli seifis olnud võti õige ja sain ilusti kontorisse sisse ja enda võtmekimbu ka laua pealt kätte. Seekord jäi siis Saaremaale võtmete järgi sõitmata…
Ilmselt oli tähtede seis eile nii kehva et see vahejuhtum keeras mu tuju täiesti pekki ja ma ei saanud sellest õhtuni üle. Tavaliselt sellised asjad mind nii endast välja ei vii…
Õhtul veel pakkisin autot ka, sest täna Saaremaale minek ja hommikul niikuinii kiire. Päris naljakas on vaadata kui täis on auto kui seal on näiteks 7 kastitäit sukeldumisvarustust, jalgratas, hunnik riideid, teleka antenn jne.
Aga noh. Täna algab kauaoodatud puhkus. 2 nädalat. Nii et käige te kõik… …jala! 😛
Hommikul ärkasin suure šokiga unenäo peale. Pärast oli terve päev sitt tunne. Päeval langetasin puu suvila katusele…
Selliseid päevi ei tohiks olemas olla.
Samas, sellise päeva kõrval tunduvad paljud teised päevad ilusamad.
Ja päeva lõpp ei olnudki kõige hullem.
Mingist ammusest ajast on olnud tahtmine külastada allveelaev Lembitut. Et milline on ja kui kitsas seal sees siis ikkagi on jne… Sai siis lõpuks võetud vastu otsus: kolmapäeval läheme. Kuna Ullil oli Martin ka parasjagu tallinnas, siis tulid nemadki meiega kaasa.
Otsisime internetist infot, et kus see allveepaat siis asub – tulemuseks oli Pirita jahisadam Regati pst 1. Kimasime autoga kohale, maksin veel parkimise eest 2 tunni raha 20.-. Hakkame siis eesmärgiks olevat objekti otsima – ei leia kuidagi. Küsin mingi tibi käest kuskil putkast – see näitab kuskile tallinna kesklinna poole et kuskil seal vist. Liikusime siis sinnapoole tagasi. Ei paistnud ikka kuskilt. Küsisin siis mingist paatide tanklast ühe onkli käest – see ütleb et jah umbes paar aastat tagasi oli siin küll… Nüüd on vist kuskil lennusadamas. Kurat. Jube raske on internetis aadress ära muuta asjal. Helistasin siis Üllele et ta uuriks asja et kus ja mis. Lõpuks tuligi välja et on lennusadamas. GPSi järgi sõitsime siis sinna. Positiivne uudis oli see et Tallinna Merepäevade raames oli sinna kuhjatud paras ports igasuguseid paate ja laevu jms. Ja kõikide külastamine oli tasuta :).
Alustasime siiski Lembitust. Laevuke jättis endast päris hea mulje. Ei olnud midagi nii kitsas ja pisike nagu mingitest filmidest või piltide järgi allveelaevalt ootaks. Oli ruumi püsti seista ja vabalt liikuda. Isegi Ullil. Jõletumalt oli igasuguseid kraane ja torusid. Torpeedosüsteemid ja puha.
Pärast käisime veel mingi piirivalvelaeval, jäämurdja Suur Tõll (oli ka tõesti suur) peal ja veel mingi poipaigaldamise laeva peal – mille peal sai jäädvustatud oma nimed mingi 10tonnise poiankru peale. Mis ilmselt millalgi ka käiku läheb 🙂
Kokkuvõtteks – kuigi algus oli vähetõotav, lõppes päev siiski positiivselt. Hamburgerirestoranis. 😛
