Mrt blogi

Tahtsin Rimist kalasupi jaoks osta lõhefileed. Oli ainult forellifileed. OK. Küsin siis müüja käest, et palun mulle forellifileed, aga päris seda tervet fileed ei taha, võtaks sellest näiteks pool. Müüja vastab, et nemad fileesid ei poolita, kui tahad fileed, siis osta terve… No mida värki? Mis mõttes ei poolita? Kas selle kauba väärtus siis kuidagi kahaneb selle tõttu või? Rapla Konsumis küll poolitati ja mingit probleemi ei olnud. Vahest ei saa aru mõnedest asjadest. Keegi võiks seda mulle seletada, et kas sellisel poliitikal on mingi point ka või?

Ostsingi siis terve filee 🙁

Meil on nüüd viimasel ajal nii käinud, et kui postipakk postkasti ei mahu, siis pannakse see lihtsalt ukse taha. Täna sain Amazonist paki väärtusega u.600 eeku. Tulen koju, võtan värava küljest postkastist posti ja hakkan tuppa tulema ja kas sa näe. Pakk vedeleb ukse taga. Tea, kas see on Eesti Posti mingi uus poliitika või? Mõtlesin, et helistan neile mingi nädala pärast ja küsin, et mulle pidi mingi pakk Inglismaalt tulema, ei tea, kus see olla võiks.

Tore küll. kui koju toovad, aga võiks ju kuidagi kindlustada, et see on meie maja inimene, kes selle paki kätte saab…

P.S. See ei olnud muide esimene kord…

Tulin eile oma 9a Kmriga ujumast, kui see äkki ütleb: “Ma vist tean, millest sirkli nimi tuleb.” Ma siis küsin, et noh… Ta vastab: “Inglise keeles on ring circle. Ilmselt sellest sõnast.” Ma siis mõtlesin natuke, et pole ise selle peale nagu tulnudki, aga tundub üsna loogiline olevat. Ta ütles veel: “Mul tunni ajal äkki tuli see pähe, üldse selle peale tegelikult ei mõelnud. Nagu keegi oleks mind tulistanud selle mõttega…” 🙂

Teine lugu oli selline, et läksime temaga koos kinno ja kuulasime vist raadiot. Kas siis raadiost kuuldu pärast või miskipärast küsisin temalt:”Kas Sa tead, millest on pronks tehtud?”. Tema mõtles hetke ja ütles :” Copper ore’st ja tin ore’st…” Hea mees. Inglise keeles teadis, aga eesti keeles mitte. Seda, millest “steel” tehtud on, seda teadis ka… Nii et arvutimängudest on vahest ikka kasu ka 🙂

Sai nädalavahetusel üle väga pika aja Saaremaal käidud. See tähendab suht pikka sõitu. See kipub tavaliselt igav ka olema. Üritame vahest asja natuke huvitavamaks teha ja mingeid mõttetöid teha. Varem oleme tegelenud näiteks Kmri peastarvutamise oskuste arendamisega. Või inglise keele sõnavaraga. Seekord tagasitulles alguses üritasime leida sõnu, kus on vähemalt kolm erinevat kaashäälikut järjest. No neid tuli nagu oavarrest. Siis tuli mõte, et no mõtleme nüüd sõnu, kus on vähemalt kolm erinevat täishäälikut järjest. Siis jäi autos suht vaikseks… Lõpuks Kmril sähvatas “leia”. Ja mõned tulid veel: õie ja põie jne. Aga selliseid täishäälikutega sõnu tundub väga vähevõitu olevat. Igatahes möödub aeg niimoodi tunduvalt kiiremini. Ja lõbusamalt ka.

Kunagi viskasin köögist välja vana köögikapi. Asemele panin uue. Ja siis muidugi viskasin enamuse asjadest sealt vanast kapist lihtsalt minema. Kaasaarvatud ühe elektrilise kohviveski. Mida mina ei olnud vist küll 3 aastat vähemalt kasutatuna näinud. Ülle muidugi pärast vaatas, et on jobu. Kõik see juhtus umbes 10 aastat tagasi…

Nüüd ikka aeg-ajalt saab selle teemaga nalja. Et vahest ikka väga oleks vaja. Aga näed, üks viskas selle minema. No OK. Ükskord ostsime mingeid maitsekohviube ja poes unustati need ära jahvatada… No siis tõesti pidime käima külapeal neid jahvatamas. Ja vahest oleks vaja pähkleid või midagi muud jahvatada. Aga neid saame jahvatada ühe teise aparaadiga, mille me kunagi lapse sündides püree tegemiseks ostsime.

Täna tegi Ülle õunakooki. Jahvatatud kaneeli ei olnud kodus. Oli koort. Mida ei saavat hästi riivida. Et üks aparaat oli kunagi kapis, millega oleks saanud kaneelikoort nüüd jahvatada…

No ei lähe mõned asjad meelest ära…

Aga katsu oma pangakaardi PIN meeles pidada – see raibe kipub ikka ununema.

Siit muidugi väike moraal ka. Las naised ise koristavad köögikappe 😛

Eile sõitsime Üllega Tallinna poole hämaras ja ühel hetkel nägime kauguses taevas rippumas heledat täpikest. Vaatasime seda ja ei saanud aru, mis see selline on. Jõudsime järelduseles, et ju ta UFO on siis. Kuna meil on hetkel õnnetusjuhtumi kindlustuse tegemine teemaks, siis tekkis mul üks küsimus. Kui UFOd meid näiteks ära röövivad, kas siis pärijatele makstakse kindlustuse poolt raha, või mitte? Ülle ütles, et kui esmaspäeval lepingut tegema lähed, siis küsi. Ma siis püüdsin sellist situatsiooni ette kujutada. Lähen kindlustusse, tädi hakkab lepingut vormistama ja ma siis muu hulgas küsin seda. Siis tädi jääb mulle otsa vaatama ja ütleb midagi sellist: “Teate, me ikka ei saa hetkel lepingut teha, mul arvuti ei tööta.” Või midagi sellist. Ja siis kuidagi peenelt käsib veel arsti juures ära käia või midagi. Või siis läheb kindlustuse makse hästi suureks. Ilmselt ma vist ikkagi ei küsi neilt seda…

on üks lahe matkanõude komplekt.

Kui Dill suvel meil Saaremaal külas oli, siis ta demos mulle seda. Kui siis hiljem samal suvel oli vaja Ruhnu minna ja ei teadnud täpselt, mis seal ees ootab, tahtsin ka endale sellist, aga ei osanud kusagilt otsida. Raplas, nagu selgus on matkanõudega üldse väga kehvad lood. Mujalt polnud ka enam aega otsida… Kuna vahepeal vaja pole olnud, siis pole edasi otsinud ka. Nüüd sai nädalavahetusel Stockholmis käidud ja Stadiumis kogemata nägin seda komplekti. Ei kõhelnud minutitki ja ostsin ära. Kaks tükki. Nüüd on vaja ainult matkama veel minna 🙂 .

Muide, tuleb välja, et Eestis on see kah täiesti olemas.