Archive for the ‘Uncategorized’ Category

Allvekabeturniir – tehtud!

Monday, January 18th, 2010

Eile toimus siis lõpuks Eesti esimene allvekabeturniir. Toimus see Valtu Spordimajas ja kohal oli 20 mängijat. Registreerunuid oli tegelikult kokku 30 tuuris, aga kõik ei saanud kahjuks erinevatel põhjustel kohale tulla.

Kõva pabin oli sees, sest pole ju varem sellise ürituse korraldamisega kokku puutunud. Hommikul olin kell 4:30 üleval nagu mingine – lõpuks õnnestus veel tunnikeseks suigatada.

Eelmisel õhtul olime kõik varustuse, projektori, ekraani ja muud asjad kenasti paika tassinud, nii et hommikul oli vaja ainult kohale minna, kabelauad vee alla valmis panna ja viimased väikesed ettevalmistused teha.

Kui rahvas hakkas kohale tulema, siis hakkas ka pinge kergelt järele andma – enamus inimesi tuttavate nägudega ja kõik olid väga positiivselt meelestatud. Sukeldujad ju üldiselt teada positiivsete ja rõõmsate inimestena 🙂 .

See, et kohaletulnuid oli vähem kui registreerunuid, oli isegi hea, sest nüüd jätkus meil laudu piisavalt, et ei pidanud mänguvoorusid kahes osas tegema. Ilmselt oleks siis asi natukene imelikuks läinud. Nüüd aga sujus asi väga kenasti, loositi paarid, anti igale paarile oma laud (litsentsiga sukeldujad sügavamas otsas, proovisukeldujad madalas otsas Ulli järelvalve all), vee alla, kümme minutit aega, vee peale, tulemused kirja, uued paarid ja nii kokku 7 korda. Vahepeal väike paus väikeses basseinis soojendamiseks ja muude vajaduste rahudamiseks 🙂 .

Pilt: sukeldujad mängivad kabet.

Meeldis väga see, et kõik tulid lihtsalt meelt lahutama ja kõik olid rõõmsad. Üldiselt selgitati võitja omavahel sõbralikult välja, kohtuniku abi oli vaja ainult vähestel kordaldel ja kohtuniku otsust aktsepteeriti ilma vaidluseta 🙂 . Enamasti jätkus ka 10minutilisest mänguajast kenasti.

Eesti esimese allveekabeturniiri tulemused on siin.

Eriti uhke olen muidugi Kmr-i saavutatud teise koha üle, mis oli meie jaoks suur üllatus 😀 .

Mõned väikesed asjad, millega peab järgmisel turniiril arvestama:

1. Mustad nupud ei taha mustade ruutude pealt eriti välja paista 🙁 .See, et me seda varem ei märgnud, tulenes sellest, et esimene laud, mille tegime, oli markeriga värvitud ruutudega ja sellest tulenevalt paistsid ruudud osaliselt läbi. Kui aga eile hommikul meie uutele, kleepsudega tehtud laudadele hakkasin vee all nuppe peale laduma, oli juba näha, et väga hästi need nupud silma ei paista…

Pilt: kabelauad reas.

2. Mängijad peaksid kasutama pikkasid kalipsosid. Vees olemist on ikkagi piisavalt palju ja liigutamist samas vähe, nii et need, kes kasutasid lühikesi kalipsosid, olid ikka suht külmunud nägudega. Erandiks ehk Dill, kes oli üldse ujukate väel. Arusaamatu mees.

3. Omal peavad kuivad riided kaasas olema…

Pilt: vettelend.

Suured tänud abi eest Valtu Spordimajale eesotsas Kalju Kaldaga ja Puraviku Tuuleveski seppadele Harri Riimile ja Lauri Laiapeale!

Ja muidugi ka kõikidele teistele, kes aitasid ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel!

Tõenäoliselt ei jäänud see turniir viimaseks 😀 .

Läbi raskuste jää alla

Wednesday, February 25th, 2009

Ükspäev nägin Discovery kanali pealt telekas, kuidas kuskil Alaskal mingit autot jää alt välja õngitseti. Ja hull sukeldumise isu tuli peale. Rääkisin siis Ulli pehmeks ja panime ükspäev asjad kokku, et läheme sukelduma üle pika aja. Plaan oli minna Maidla veehoidlasse. Võtsime veel pundi kutte kaasa, kes pidid aitama köit hoida ja auku teha jne. Läksime Maidlasse. Valisime jää peal sellise koha, kus väga autojälgi ei olnud ja hakkasime auku tegema. Saime augu kahest küljest juba läbi saetud (jää oli muide nii paks, et saeleht ulatus vaevalt läbi jää), kui tuli mingi kohalik onu traktroiga vaatama, et mis poisid teete – siin tuleb homme jäärajasõit autodega. Ehhh… No me siis rohkem ei saaginud. Panime asjad kokku ja kuhu mujale kui Rummu.

Rummus oli muidugi jää sisse õigele kohale auk tehtud juba. See oli küll uuesti kinni külmunud, aga jää paksus selle koha peal oli ainult u10cm. No hakkasime siis auku sisse tegema. Ühe külje saime saetud, kui saag hakkas streikima. No täitsa lõpp. Vaat et ei saagi jää alla. Võtsin siis ühe tillukese kirve, mis meil kogemata kaasas oli ja hakkasin sellega jääd taguma. Tagusin nii, et veri ninast väljas. Lõpuks saime ka sae korra veel käima ja sellega augu lõpuni valmis saetud. Tirisime jäätüki august välja ja poisid organiseerisid selle sinnasamasse serva peale püsti.

Nonii. Selleks ajaks oli juba pime ka. Hea, et lambid kaasas olid 🙂 . Ajasime asjad siis selga ja hakkasime auku ronima. Mina sain kenasti auku, kui Ullil maskilamp ära kustus. No tühja sest. Ronis Ull ka auku ja panime alla. Ma ei saanud veel õieti kõrvugi tasakaalustama hakata, kui olin juba ekskavaatori peal. Ull jõudis ka kohale ja näitab, et läheme üles tagasi, et probleem on. Panime siis üles tagasi. Tal regu voolab. Tere talv. Kuna ikka kohale tuldud ja nii palju vaeva nähtud, siis otsustasime, et Ull molutab augus ja hoiab nööri ja mina käin teen all ikka paar tiiru ära. Läksin siis tagasi alla. Nähtavus oli ikka väga hea. Mingi 6-7m pakuks. Ülevalt olla ekskavaatorit näha olnud ja alt vaadates paistis auk ka kenasti kätte. Vette pandud vilkurist rääkimata.

Tegin ekskavaatorile rahulikult 3 tiiru peale erinevatel sügavustel. Keegi oli ekskavaatori külje pealt plekke lahti tirinud – nii et ekskavaatori parem külg oli täitsa õieli nüüd. Lõpuks läksin üles ja keerasin ennast pea alaspidi ja üritasin siis – jalad üleval vastu jääd – kõndida. Pole see mul veel varem välja tulnud. Ei tahtnud ka seekord alguses eriti õnnestuda. Lasin ikka muudkui õhku jalgadesse juurde, kuni ühel hetkel avastasin – ohoo… Toimib. Tipsisin siis vaikselt augu poole pea all ja jalad üleval. Jõudsin augu servani ja pistsin lesta otsa august välja ja lehvitasin sellega seal natuke. Nägin kuidas keegi tahtis sellest kinni haarata ja tõmbasin jala tagasi 🙂 . Kobisin siis välja lõpuks ja panime asjad kokku ja minema. Kokku olin vee all miski 10minutit, aga minu jaoks tasus see rabelemine selle nimel ikkagi ära 🙂 .

Mõnus on see, kui on kaasas rahvast, kes aitab asju organiseerida, tassida ja lihtsalt kasvõi tõmbab sulle kuivade kätega mütsigi pähe, kui endal alles märjad kindad käes. Igatahes abi oli neist kõvasti.

Peaks varsti uuesti minema 😀 .