Kui on pikalt väga külm olnud, siis tundub tänahommikune -14, et nagu hakkaks sulale kiskuma 🙂
Kõik on suhteline…
January 29th, 2010Üks nõme sõna
January 28th, 2010Mis on sõna, mida mulle ei meeldi ja mida ma peaaegu mitte kunagi ei kasuta?
“Vihkama”.
Minu arust on see kuidagi väga lõplik ja kompromissitu sõna ja kuidagi valus ja kurb on kuulda, kui keegi seda kasutab.
Ainuke teema, mille puhul see sõna võiks minu puhul kõne alla tulla, on näpistamine. Seda, krt, ma ei salli kohe üldse.
Pall veereb :)
January 21st, 2010Täna helistati ühest suuremast sukeldumisklubist. Et nägime telekast, et tegite ägeda kabeturniiri. Äkki saaks teilt kabelaudu ja nõu haud. Tahaks oma klubiliikmetele ka turniiri teha.
No mis saab meil selle vastu olla? Äkki saab siis isegi sinna mängima minna…
Pall veereb 🙂
Imelik
January 20th, 2010Ma ei saa ikka mõnest asjast aru siin maailmas.
Tuleb kokku mingi punt ühiste huvidega inimesi. Teevad koos midagi uudset ja lõbusat. Kõik asjaosalised on rahul.
Ja siis on mingi tüüp inimesi, kes ei ole asjaga üldse seotud ja hakkavad lahmima. Kas inimestel on siis tõesti nii palju välja elamata pingeid, mida tuleb siis suvaliste inimeste najal välja elada?
Tahaks kohe küsida: “Mis sul viga on”. 😀
Allvekabeturniir – tehtud!
January 18th, 2010Eile toimus siis lõpuks Eesti esimene allvekabeturniir. Toimus see Valtu Spordimajas ja kohal oli 20 mängijat. Registreerunuid oli tegelikult kokku 30 tuuris, aga kõik ei saanud kahjuks erinevatel põhjustel kohale tulla.
Kõva pabin oli sees, sest pole ju varem sellise ürituse korraldamisega kokku puutunud. Hommikul olin kell 4:30 üleval nagu mingine – lõpuks õnnestus veel tunnikeseks suigatada.
Eelmisel õhtul olime kõik varustuse, projektori, ekraani ja muud asjad kenasti paika tassinud, nii et hommikul oli vaja ainult kohale minna, kabelauad vee alla valmis panna ja viimased väikesed ettevalmistused teha.
Kui rahvas hakkas kohale tulema, siis hakkas ka pinge kergelt järele andma – enamus inimesi tuttavate nägudega ja kõik olid väga positiivselt meelestatud. Sukeldujad ju üldiselt teada positiivsete ja rõõmsate inimestena 🙂 .
See, et kohaletulnuid oli vähem kui registreerunuid, oli isegi hea, sest nüüd jätkus meil laudu piisavalt, et ei pidanud mänguvoorusid kahes osas tegema. Ilmselt oleks siis asi natukene imelikuks läinud. Nüüd aga sujus asi väga kenasti, loositi paarid, anti igale paarile oma laud (litsentsiga sukeldujad sügavamas otsas, proovisukeldujad madalas otsas Ulli järelvalve all), vee alla, kümme minutit aega, vee peale, tulemused kirja, uued paarid ja nii kokku 7 korda. Vahepeal väike paus väikeses basseinis soojendamiseks ja muude vajaduste rahudamiseks 🙂 .
Pilt: sukeldujad mängivad kabet.
Meeldis väga see, et kõik tulid lihtsalt meelt lahutama ja kõik olid rõõmsad. Üldiselt selgitati võitja omavahel sõbralikult välja, kohtuniku abi oli vaja ainult vähestel kordaldel ja kohtuniku otsust aktsepteeriti ilma vaidluseta 🙂 . Enamasti jätkus ka 10minutilisest mänguajast kenasti.
Eesti esimese allveekabeturniiri tulemused on siin.
Eriti uhke olen muidugi Kmr-i saavutatud teise koha üle, mis oli meie jaoks suur üllatus 😀 .
Mõned väikesed asjad, millega peab järgmisel turniiril arvestama:
1. Mustad nupud ei taha mustade ruutude pealt eriti välja paista 🙁 .See, et me seda varem ei märgnud, tulenes sellest, et esimene laud, mille tegime, oli markeriga värvitud ruutudega ja sellest tulenevalt paistsid ruudud osaliselt läbi. Kui aga eile hommikul meie uutele, kleepsudega tehtud laudadele hakkasin vee all nuppe peale laduma, oli juba näha, et väga hästi need nupud silma ei paista…
2. Mängijad peaksid kasutama pikkasid kalipsosid. Vees olemist on ikkagi piisavalt palju ja liigutamist samas vähe, nii et need, kes kasutasid lühikesi kalipsosid, olid ikka suht külmunud nägudega. Erandiks ehk Dill, kes oli üldse ujukate väel. Arusaamatu mees.
3. Omal peavad kuivad riided kaasas olema…
Suured tänud abi eest Valtu Spordimajale eesotsas Kalju Kaldaga ja Puraviku Tuuleveski seppadele Harri Riimile ja Lauri Laiapeale!
Ja muidugi ka kõikidele teistele, kes aitasid ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel!
Tõenäoliselt ei jäänud see turniir viimaseks 😀 .
Jääsukeldumine
December 20th, 2009Viimati käisin avavees sukeldumas vist septembris. Jupp aega juba mõtlen, et see viga tuleks kuidagi parandada, aga aeg on kuidagi kadunud käest… Nüüd vahepeal siin külmetas kõvasti ja veekogudel kenasti kaaned peal. Täna siis läksime Rummu ja tegime ühe kaane sisse augu. Jää oli kuskil 20cm paks. Hea oli , et jõudsime varakult kohale, sest jää oli lumest puhas ja väga läbipaistev. Alguses oli ilma kalipsota natuke freaky jää peale minna, sest põhi paistis kuskil 3-4meetri peale kenasti ära nagu õhus oleks kõndinud 🙂 . Sellel ajal, kui me auku jäässe tegime ja asju sättisime, hakkas vaikselt lund sadama. Oleks tunnike hiljem kohale jõudnud, ei oleks seda läbipaistvat jääd eriti nautida saanudki.
Vee alla saime kenasti. Mul muidugi läks mask enne jäässe, kui vee alla jõudsin. Mingi hetk hakkas see piiratud nähtavus pinda käima ja näitasin Ullile, et lasen maski vett täis, et jää ära sulaks. See näitab, et lollakas oled (3 kraadine vesi vastu nägemist ei ole väga mõnus). Ma siis näitasin, et aga ma natukene ainult lasen 🙂 .Keerasin näo alla ja lasin sutsaka vett maski, nii et vesi vastu nägu ei läinudki ja loputasin maski ära. Pilt muutus kohe kõvasti selgemaks. Ull selle peale proovis ka süsteemi ära…
Mõtlesime, et läheme alguses kalda poole, kus on miski 1,5m sügavune astang ja praegu siis jää tõttu selline koopa moodi moodustis, aga köis sai täpselt nii pikk jäetud, et ulatus täpselt astangu servale… Aga polnud hullu. Tiirutasime ringi ja vaatasime u 8m sügavuselt, kuidas jää peal Ader kõhuli uisutas – ka päris lahe vaatepilt. Lõpus muidugi harjutasime jälle jää all kõndimist ja lollitasime niisama. Välja tulime enne, kui külm jõudis hakata. Külm hakkas siis, kui välja tulime. Väljas oli -10 kraadi ja asjad hakkasid kiiresti jäätuma. Mul on kalipsol kummist saapad, mis eriti sooja ei pea ja villased sokid kummikus on natuke vähevõitu. Põhilselt külmetasidki pärast jalad. Peab selles suhtes midagi välja mõtlema.
Lõpus oli eriti mõnus see, et Ader aitas pärast asju seljast võtta ja valas sooja vett külmunud klambritele ja lukkudele. Väga mugav värk.
Pärast istusime Ulli bussis ja jõime teed sõime pirukaid ja piparkooke ja muljetasime. Rohkemat polekski osanud ühest sukeldumisest tahta…
Allveekabeturniir
December 1st, 2009Et talvel oleks ka midagi huvitavat teha, korraldame 2010 aasta jaanuaris Valtu Spordimajas allveekabeturniiri.
Idee vee all kabet mängida tuli see suvi kuidagi juhuslikult Ulliga jutuajamise käigus. Lasime kohe teha tinast kabenupud ja tegin pleksiklaasist kabelaua ka. Pärast selgus, et idee iseenesest nii uus ei olegi ja vee all kabet mängitud on varemgi.
Igatahes tuli tahtmine asja natuke levitada ja sellest ka kabeturniiri korraldamine.
http://www.diverinside.us/869.html
Eks paistab, mis sellest välja tuleb…
Surnuaianalja
November 23rd, 2009Iga kord, kui käime surnuaial isa ja vanavanemate haudasid külastamas, meenub surnuaiaga paar naljakat seika. Eriti kui koos õega käime, kes ei lase neid juhtumeid unustada
Esimene nali on see, kuidas ma ükskord üritasin kalmuküünlaid põlema panna. Ilmselt oli see jõulude paiku ja ilm oli kehvavõitu. Mul olid seetõttu kaasa võetud tormitikud. Need aga põlesid nii ägedalt, et kalmuküünalde plastmassist topsikud sulasid poolenisti ära. Ja ega eriti efektiivselt viis küünlaid süüdata see ei olnud.
Teine lugu on selline: Käisime mingil suvepäeval surnuaial hauaplatsi korrastamas. Kastsin siis lillekesi seal hoolega ja õde muudkui itsitab kõrval. Lõpuks suvatses mainida, et pooled lilled, mida kastsin, olid kunstlilled. Vot siis. Nüüd viimati seal käies pani õde siis sellise killu: “Mulle üldiselt kunstlilled ei meeldi, aga mulle meeldib vaadata, kuidas Mrt neid kastab…”.
Inimestest
November 21st, 2009Üldiselt ei ole mind väga lihtne endast välja viia. Aga kui keegi selle nimel piisavalt palju vaeva näeb, siis ükskord saab minugi karikas täis.
Ikka leidub inimesi, kes on nii õudsalt targad, et neil on alati õigus. Nad on nii enesekindlust täis, et võivad Sulle öelda, kuidas Sa elama pead ja kuidas midagi tegema pead. Samas ise kriitikat ei talu ja naljast aru ei saa.
Kurat, elage oma elu ja hoidke oma arvamused endale!
Arsti juures
September 25th, 2009Eile käisime Kmriga arsti juures vereanalüüsi andmas. Võeti veenist kaks topsikutäit verd ja läksime minema. Ukse taga Kmr küsib, et millal jälle saab verd andma tulla. Et nii lahe oli…
Hea mees.