E51

October 10th, 2008

Algas asi sellest, kui ma pillasin õnnetult maha oma paar aastat vana telefoni. Nii õnnetult, et ekraan läks katki. Ja enam ei näinud sealt midagi lugeda. Parandada polnud seda telefoni erilist mõtet, sest isegi uuena maksis see mingi 1keeki. Tol hetkel ei olnud väga raha ka, et uut osta. Ull siis hea mees, andis oma mingi vana Qteki, mis tal kuskil vedeles, kasutada. Kasutasin siiani, kuni sellel allakerimisnupp hakkas jupsima. Enam ei saanud isegi äratuse aega muuta. See paganas oli ka kella 6 peale jäänud 🙁 . Enam ei olnud midagi teha, pidin endale ikka uue telefoni ostma. Vaatasin ja mõtlesin ja otsustasin osta Nokia E51. Mul naabrimehel on ka samasugune ja natuke uurisin ka ta käest enne, et mis loom see on ka. Tema oli rahul ja vaatasin, et peaks mulle ka sobima. Ostsin selle jupstüki ära siis. Praegu olen igatahes rahul. Kõige rohkem meeldib mulle wifi. Esimesel päeval ühe  kliendi juures seadistasin sellega wifi ruuteri üles. Nüüd olen peale installeerinud Skype asendaja Fringi. Igavesti lahe. Helistad Skypele või tavalisele telefonile. Sama aparaat. Siis google kalendriga sünkroniseerib otse üle wifi. Kah lahe. Kahjuks ei ole tal ainult sisseehitatud GPSi. Aga üle bluetoothi eraldi GPSiga asi toimib. Nokial on endal mingi kaardimajandus ka olemas. Katsetasin, asi nagu toimib… Ainult navigeerimise võimaluse eest tahavad tüübid pappi saada 🙁 . Hea kerge ja õhuke on ta ka. Ah jah. E-post töötab ka kenasti. Üle wifi. Igasugused muud andmesidevariandid ma keerasin maha. Kuna ma siin suurem osa ajast olen kodus, töö juures või kuskil kliendi juures, siis on wifi enamasti käepärast. Ja pole vaja telefonioperaatorile liiga palju ka maksta 😛 .

Aga eks õppimist ole veel üksjagu…

Light My Fire Meal Kit

October 5th, 2008

on üks lahe matkanõude komplekt.

Kui Dill suvel meil Saaremaal külas oli, siis ta demos mulle seda. Kui siis hiljem samal suvel oli vaja Ruhnu minna ja ei teadnud täpselt, mis seal ees ootab, tahtsin ka endale sellist, aga ei osanud kusagilt otsida. Raplas, nagu selgus on matkanõudega üldse väga kehvad lood. Mujalt polnud ka enam aega otsida… Kuna vahepeal vaja pole olnud, siis pole edasi otsinud ka. Nüüd sai nädalavahetusel Stockholmis käidud ja Stadiumis kogemata nägin seda komplekti. Ei kõhelnud minutitki ja ostsin ära. Kaks tükki. Nüüd on vaja ainult matkama veel minna 🙂 .

Muide, tuleb välja, et Eestis on see kah täiesti olemas.

Suur ja punane rist

October 5th, 2008

tuleb kuhugi seinale joonistada, sest Ülle lubas oma vana fotosuurendi ära visata…

 

Lahendus

October 2nd, 2008

Läksin ükspäev poodi alukaid ostma. Sobivaid ei leidnud ja ostsin siis hoopis 2 komplekti kingapaelu…

Politsei teadaanded

October 2nd, 2008

Jube naljakas on lugeda lehest, kuidas mingist firmast on ära varastatud näiteks 3 protsessorit. Naljakas ei ole mitte see, et midagi ära varastati, vaid see, mida varastati. Ma ikka püüan ette kujutada, kuidas tulevad vargad, murravad kuhugi sisse ja siis võtavad arvuti korpuse lahti, nikerdavad seal ja varastavad ära arvuti seest protsessori…

Et muud arvutijupid jäetakse alles ja võetakse ainult üks väike tükk selle suure arvuti küljest. Ja nii pidevalt. Ikka protsessor ja protsessor. Mulle tundub see natuke veider. Aga noh, eks politsei teab paremini…

Ärge kasutage tolmuimejat…

October 2nd, 2008

…arvuti puhastamiseks!!!

Täna tuli jälle remonti arvuti, mida oli puhastatud tolmuimejaga. Ja toiteplokk oli katki. See on minu juures juba vähemalt kuues juhtum, kus on selline asi juhtunud.

Nii et kasutage selleks suruõhku.

P.S. Suruõhku saab hästivarustatud arvutikauplustest 😛

 

Pudsunudsija

September 27th, 2008

Ükskord tuli üks sõber meile poodi ja kirjutas mulle tahvli peale sõna “pudsunudsija”. Ise küsib:”Noh, mis sa arvad, mida see sõna tähendab?”. No ei tea jah. No arvasin, mis ma arvasin. Otsisin internetist ja sain sellise vaste:

Pudsunudsija om puhastusmassin, minka nudsitas põrmandidõ, põrmandurõividõ ja müübli päält, autist jm. purrõ, putsõ, tolmu jm. mustust ja peenembät prahti. Tüütämise aigu tege pudsunudsija kõvva hellü, miä sekäs muid tegemiisi, näütüses televiisori kaemist. (wikipediast pärit).

Ühesõnaga tolmuimeja…

Ja arvake ära, mida mina arvasin?

Välklamp

September 25th, 2008

Mul on fotokal lahe allveevälklamp. Vee peal töötab väga kenasti. Iga laks töötab. Aga vee all töötab siis kui ise tahab 🙁 . Ei olegi aru saanud mis tingimustel ta siis tahab töötada. Olen proovinud küll halvaga ja heaga…

Taaravedu

September 25th, 2008

Eile otsustasime Kmriga et läheme viime taara ära. Oli teist kogunenud juba 2 suurt prügikotitäit. Mina ise ei ole varem kordagi neid taaraautommate kasutanud, aga Kmr on juba kogenud vend. Läksime siis rõõmsalt Karmani kaubamaja taga olevasse taarapunkti. Hakkasin kenasti pudeleid automaati toppima, kuni 1 pudel kuhugi kinni jäi. Ekraan teatas rõõmsalt, et helista teenindajale vms. Ukse peal oli suurelt mingi paberilipiku peal telefoninumber kuhu ma siis helistasin. Sealt naisterahvas ütles et otsi aga teine automaat, sest sinna peab tehnik kohale tulema ja see võtab aega. No tore. Sealt automaadist saime 11 krooni ja 50 senti.

Läksime järgmisena Konsumi kõrval olevasse taarapunkti. Seal on kaks automaati. Ja kumbki raibe ei töötanud. No mida värki. Seal oli ka kirjas, et kutsuge teenindaja vms. Aga ei olnud kirjas, kuidas selle teenindajaga oleks võimalik kontakteeruda.

Järgmisena suundusime Säästumarketi juures olevasse taarapunkti. Lõpuks olime jõudnud kohta, kus aparaat töötas. Ja töötas minu silme all kolme kliendi taarat süües. Seal saime lõpuks oma taarast lahti.

Aitäh säästumarketi taaraautomaat. Sa oled meie kangelane… Kui ei oleks olnud sind, siis oleksid need pudelid lõpetanud tõenäoliselt kuskil pakendikonteineris.

AWARE 2008

September 23rd, 2008

Laupäeval tegime AWAREt. Kuna aastas on olemas selline päev, kus üle maalima sukeldujad ja mittesukeldujad kobivad veekogusid ja nende ümbrust koristama ja meil siin raplas ka väike sukeldumisrakuke tekkinud, siis otsustasime ühe kohaliku AWARE korraldada. Ise sellepärast, et kuna meil siin ikka kohalikud sukeldujad, siis kohalikud veekogud on ju ikka südamelähedasemad ja eks need ka ju vajavad koristamist…

Valisime veekoguks Öökulli paisjärve – seda ametlikku nime kuulsin mina muideks esimest korda, kuigi olen suurema osa elust selle veekogu lähedal elanud. Rahvakeeli kutsutakse seda kohta mitsuka veehoidlaks. Tekitati see veehoidla kunagi minu teada selleks, et oleks olemas vesi, millega mitsuka õunaaeda kasta. Nüüd ei ole seda jupp aega juba sellel eesmärgil kasutatud. Pumbajaam on küll alles ja torustikud ka ilmselt. Aga pumbajaamas pumpasid-värke enam sees ei ole.

Külaelanikud on seda veekogu ikka jõudumööda püüdnud korras hoida, aga otseselt vee all prügi korjamas seal keegi ei ole minu teada käinud.

Kogusime kokku kuskil tonni tuuris prügi. Enamus prügi oli mingi tavaline sodi – pudelid, krõpsupakid, torujupid jne. Põnevamatest asjadest vast paar gaasimaski, mingi kultuurimälestise silt, pirakas maeiteamitmemeetrine asbestist toru…

Prügi toimetasime kenast jäätmejaama, kus Ülle moosis mehikese ära ja meilt raha ka ei võetud selle prahi viimise eest 🙂 . Moosis sõna otseses mõttes – viis talle pärast purgitäie omatehtud ploomimoosi…

Mis mulle asja juures suurt heameelt valmistas – see, et tuli peale meie koolitatud sukeldujate veel mitu kohalikku sukeldujat, kellel oma varustus. Ja kaldal oli ka muidugi palju inimesi, kes sukeldumisega seotud otseselt ei olnud.

Öeldkase küll, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, aga selle ürituse kohta see ütlemine minu arust ei kehtinud 🙂

Järgmine aasta jälle.

P.S. pilte saab vaadata siit.